Teine päev

Hommik algas reipalt, vaatamata õhtusele töökale koosistumisele hotelli restoranis. Kinnitanud keha, sammusime kella 8.30 kooli ja tööpäev algas. 

Kõigepealt külastasime müüjate tundi. Reibas õpetaja Norman kordas üle tähtsamad punktid müüja töös (klass töötas päris inniukalt kaasa) ja seejärel hakati arvet kirjutama. Kuna Ungaris on käibemaks 27, 18 või 5 % siis ei olnud ülesanne lihtsate kirjast. Seejärel toimus müügisituatsioon, mis hiljem klassis ka põhjalikult läbi arutati. Vaatamata sellele, et nii tund kui ka ülesanded oli ungari keeles, said nii osakonnajuhataja Koido kui ka õpetaja Vetka toimuvast suurepäraselt aru ja jagasid täpsustavaid kommentaare. Osakonnajuhataja Koido lahendas arve kirjutamise ülesande nagu naksti ja õp. Vetkal oli müüjaõpilasele nii mõnigi soovitus kuidas oma tööd säästlikumalt teha.

                        

                        

Pärast suurepärast müügiõpetuse tundi, külastasime kahte inglise keele tundi. Nendes tundides oli õp. Lugina sõiduvees ja sai nii mõnegi hea ülesande.

Ning oligi kätte jõudnud lõuna...

Lõuna osutus seekord eriti elamusterohkeks. Tellisime supi 3 in 1. See tähendab soolane supp osutus magusaks pluss shokk (supp koosnes= piim+ peenestatud ananass+ vahukoor). Vaatamata ehmatusele saime siiski supi söödud ja suundusime kutseeksamitele. NB! Shokist tulenevalt pildid puuduvad.

Saime näha raamatupidajate kutseeksamit, ka sellega oli meil mõningaid arusaamatusi. Mitte eksami endaga vaid mõned asjad läksid tõlkes kaduma. Nimelt saime me aru, et Ungaris õpetatakse raamatupidamist- double accounting. Sellest saime me kõik isemoodi aru. Pärast siiski ilmnes, et tegemist on raamatupidamisliku terminiga- kahekordne kirjendamine.

Päeva lõppedes kohtusime teiste kutsekoolide õpetajatega ja arutasime kooli rõõme ja muresid Eestis ja Ungaris.

Kuna õhtu oli veel noor otsustasime külastada lähimat suurlinna Peci. Istusime kohalikus pussijaamas bussi ja teekond viis meid vanasse linna, mille asutasid roomlased, vallutasid türklased ja nüüd on see ungarlaste käes.

                        

Linn osutus imeilusaks, seda võite näha juuresolevatelt piltidelt. Sõitsime viimase bussiga (millele ei oleks me peaaegu peale mahtunud) tagasi Szekszardi.

Surmväsinud stažeerijad vereriget taasatamas!

Olime surmani väsinud ja läksime kiiresti hotelli puhkama. Sellega lõppes teine päev Szeksardis ja kolmas päev Ungaris.