Kolmanda päeva hommik koitis päikesepaistelise ja selgene. Ees ootas meid kolme kohaliku ettevõtte külastus. Kuna kõik ettevõtted ei asunud Szekszardis siis otsustati, et võtame kooli auto. Esialgu tundus, et 7 inimest tuleb mahutada 5 kohalisse autosse. Siiski ilmnes, et pagasiruumis olid peidus veel 2 istekohta. Loteriiga võitsid õp. Lugina ja õp. Tintera, kes paigutati pagasnikusse. Sõit läks lahti.
Esimene ettevõte oli ühele perekonnale kuuluv valgusteid edasimüüv firma- Elter. Firma oli väga modernne ja äärmiselt sõbralik. Omanikest vend ja õde tutvustasid oma ettevõtet tohtult entusiastlikult.
Teine ettevõte oli suurja rahvusvaheline- Fastron. Sellel firmal oli 700 töölise ümber ja koostööpartneried terves maailmas. Huvitav oli, et ettevõtte rajas ungarlane, kes emigreerus peale 1956. aasta ülestõusu mahasurumist. Kui kommunism Ungaris kokkuvarises laiendas ta oma ettevõtte kodumaale. Ettevõttes toodetakse erinevaid elektroonilisi seadmeid- näiteks lennujaamadele pagasikontrolli linte. Meie mõte aga tõusis kohe lendu- see ettvõte oleks suurepäraseks praktikakohaks paljudele Põllu maja erialadele- logistikud, keevitajad, lukksepad, treialid, mehatroonikud jne.
Kolmas ettevõte oli jällegi pereettevõte aga suur ja väga laiahaardeline- Tolnagro. Alustanud vetrinaarravimite tootmisega olid na nüüd jõudnud ka e-kaubandusse ja loomatoidu jaeketidesse. Ühesõnaga jälle võimalus erinevate erialade praktikaks.
Kõik kolm ettevõtet olid väga omanäolised kuid huvitavad. Kõigil kolmel olid ka samad probleemid- kuidas leida töötajaid, kes tahavad töötada ja õppida.
Enne kolmanda ettevõtte külastust käisime ka kohalikus linnakeses Tolnas lõunal- sõime imemaitsvaid paneeritud suvikõrvitsaid ja meekooki. Portsjonid olid ikka suured aga meie olime juba targad ja tellisime ainult pool.
Pärast pikka ja väsitavat päeva ettevõtetes läksime hotelli puhkama, sest meid ootas õhtul ees veel neljas ettevõtte- veinimõis Takler. Ka see oli väga uhke aga samas romantiline ettevõte. Szekszard on uhke oma veinitööstuse üle ja Takler on kahtlemata selle tööstuse pärl. Külastasime veinikeldrit ja hotelli ning õhtu lõppes meeleoluka veinidegusteerimisega koos ungarlastest kolleegidega. Veinid olid väga head ja toit, mida pakuti viis samuti keele alla.
Sellises lõbusas ja külalislahkes meelolus lõppes meie Szekszardi kutsehariduskeskuse külastus.
Hommikul oli vaja juba Budapesti poole teele asuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar